Kunstiloomingu tipuks on sageli peetud kunstnike omi mütoloogiaid, reeglite süsteeme, individuaalset stiili, koloriiti; objektide, materjalide või kujundite individuaalset valikut, mis teevad kunstniku loomingust eristuva ja äratuntava. Tänapäeva visuaalse meedia pildilise külluse ja ülekoormuse ajastul on võimalik igale pähetulevale pildilisele ideele leida juba olemasolev ja ärakasutatud vaste. Missugused on selles olukorras kunstnike võimalused uuendusteks, OMA maailmade ja kujundisüsteemide loomiseks? Kas eristatavus ja individuaalne käekiri on kunstilise väärtuse mõõdupuu?
Lisainfo:
Vaal galerii
