)
Käisime keset suveharja külas Lembit Sootsil. Vaalas on olnud 90ndatel mitu tema näitust, seda ajal, kui innuka ettevõtjana ja vaimustunud kunstihuvilisena Kanadast kodumaale naasnud Soots elas peamiselt Tallinnas. Viimased kümmekond aastat on vanameister asunud Karksi lähedal Leeli talus, oma sünnitalus, mis on toitnud mitmeid tema rahvusromantismist kantud ideid kunstis (Vaala näitus Üks peotäis mulda, 1991, lähtus just talude taastamise ootusest) ja kilodes-liitrites mõõdetava toodanguna ka äriprojekte (tuntuim näide Peoleo restoranide keti loomine ja sealse köögi varustamine Mulgimaa saadustega).
) |
) |
){kind=link}
ateljee. On ruumi tema suuremõõtmeliste
uusekspressiivsete maalide loomiseks ja esitlemiseks. Kuigi Soots on lõpetanud Ontarios kunstikolledži (1975-1980) ja saanud Toronto ülikoolist kunstiajaloo kraadi (1983), võib teda põhiliselt pidada iseõppijaks. Pojapoja Hansu abil leidsime suurest ateljeest üles 1984 valminud töö, mille palusime Vaala rändnäitusele Rahvusvärvid Eesti kunstis (algas suvel Stockholmis, jätkub 2008 Tallinnas, Tartus jm). Mitmeid õlimaale võib peagi näha ka meie teistes koostööprojektides.
Peoleo, Lembit Sootsi üks lennukamaid projekte, on küll tänaseks vahetanud mitu korda omanikku ning saanud kummastava metamorfoosina nimekski hoopis Salzburg, kuid Leeli talu ja sealne kunst püsib suurejooneliselt edasi. Meie lahkudes jõudis kohale rühm raamatukoguhoidjaid. Leeli talu kui maamärk ja Lembit Soots kui kultuurimärk sobivad hästi kokku.