17. veebruaril kell 19 toimub näitusel „Haiguste ravi. Kontrollitud.“ vestlusõhtu kunstnikega „Pahast tujust depressioonini“. Vestlevad kunstnikud Kadri Toom ja Jaan Toomik, õppejõud, kuraator ja sisearhitekt Madis Liplap, kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Katri-Evelin Kalaus ja psühhiaater Katrin Orav (Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus SENSUS).
Meeleolu kõigub. Kõigil on vahel paha tuju ja tahtmatus midagi teha. Mõne inimese meeleolu ja energia on väga madal, paha tuju kestab pikalt, ta ei naudi varasemalt rõõmu pakkunud tegevusi ja suur vältimine tõstab pead. Depressioon on meeleoluhäire. Miks läheb tuju pahaks, kuidas seda parandada, mida ette võtta ja mida kindlasti vältida, kuidas ennetada meeleolulangust? Kunstnikud jagavad oma kogemusi meeleolu hoidmisel ning pahast tujust ülesaamisel. Arutleme loomingu mõju üle meeleolule.
Vaal galerii uutes ruumides Telliskivi Loomelinnakus on avatud näitus „Haiguste ravi. Kontrollitud.“, mis kümne eesti kunstniku teoste ning videointervjuude kaudu kõneleb vaimse tervise teemadel. Kunstnikud kujutavad just selleks näituseks loodud töödel oma privaatseid kogemusi ja psüühilisi väljakutseid, väljendades oma toimetulekuviise ja kohanemisvõimet. Näitus läheb aga muljest ja oletusest veelgi kaugemale, lastes kunstnikel videointervjuudes veel privaatsemalt avada isiklikke psüühilisi väljakutseid ja loodu tausta. Teeme kunstisaalist psühhoteraapiaseansi või – nagu Ülo Kiple tegutsemise ajal oleks öeldud – „hullumaja“.
Filmi- ja vestlusõhtu veinid Bestwine’lt ja suupisted Sesoonilt. Osalemiseks on vajalik tõend koroonaviiruse läbipõdemise kohta või kehtiv vaktsineerimispass.
Piletid saadaval Fientas.
|
Näitus „Haiguste ravi. Kontrollitud.“ kõneleb loomise ja loomingu mõjust psüühikale. Kõiki tabab aeg-ajalt paha tuju või muretsemine, kuid vahel võivad meeleolu ja motivatsioon alaneda depressioonini ning pidev mure võib viia väljakannatamatu ärevuseni. Tõsine trauma võib juhtuda ka kõige toredama inimesega.
Kunstnike suurem avatus kogemusele seab ka suurema väljakutse psüühikale. Kunstnikud kujutavad just selleks näituseks loodud töödel oma kogemusi ja psüühilisi probleeme, väljendades toimetulekuviise ja kohanemisvõimet. Näitus läheb aga muljest ja oletusest kaugemale, lastes kunstnikel videointervjuudes privaatselt avada isiklikke psüühilisi väljakutseid ja loodu tausta. „Teeme kunstisaalist psühhoteraapiaseansi või – nagu Ülo Kiple tegutsemise ajal oleks öeldud – „hullumaja“,“ selgitab näituse kuraator, kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Katri-Evelin Kalaus.
Näitus arutleb, kas teos on kunstnikule erinevate psüühiliste seisundite ja probleemide käsitlemise viis või pigem isiksuslik eneseväljendamise vajadus. Kas loomine on eneseteraapia ateljees ning kunstisaalist saab siis palat? Kuidas saab kunstnik oma loomingu kaudu distantseeruda traumakogemusest või tuua leevendust ärevusele ja alanenud meeleolule?
|
|
|
Osalevad kunstnikud: Alice Kask, Kaupo Kikkas, Laurentsius, Maarit Murka, Per William Petersen, Sirje Petersen, Tiit Pääsuke, Kadri Toom, Jaan Toomik, Alar Tuul
Kuraator: Katri-Evelin Kalaus, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut, Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus SENSUS
Näituse kujundaja ja kaaskuraator: Madis Liplap, õppejõud, sisearhitekt, Kõrgem Kunstikool Pallas, Stuudio 100
Näitus on avatud 26. veebruarini T–R 12–18, L 12–16.
|
|
