Pressiteade Teisipäeval, 19. augustil kell 18 avab maalikunstnik Vano Allsalu (s. 1967) Vaal galeriis oma viimaste aastate loomingu näituse. Eestis 1980.-1990. vahetusel jõuliselt esile kerkinud uusekspressionistlike maalijate hulka kuuluva autori jaoks on käesolev väljapanek justkui kojutulek.
Pressiteade 29. juulist on Tallinnas Fahle kohvik-restoranis avatud Juss Piho (s. 1963) maalinäitus “Istujad ja astujad”. Näitus jääb avatuks septembri lõpuni.Juss Piho on laiemale publikule eelkõige tuntud graafiku ja raamatuillustraatorina, kuid formaadi kasvades ja teisenedes on Pihost saanud maalikunstnik. 2002. aastal avati kunstniku esimene maalinäitus, valitud suund on ennast tänaseks õigustanud.
29. juulil kell 17 avatakse Vaalas kolmeosalise rändnäituse „Sinimustvalge eesti kunstis“ viimane osa. Seni Tartu Kunstimajas ja Narva Muuseumi Kunstigaleriis esitletud näitus on finaaliks täienenud mõne olulise töö võrra, näiteks tuleb väljapanekule Nikolai Kalmakovi maal „24. veebruar 1918“ (1922) ning René Kari „Sinine, must ja valge“ (1988). Näitus esitleb teoseid ajavahemikust 1922-2008, mille läbivaks elemendiks on sinimustvalge trikoloor.
See õnnestus jälle! Vaala igasuvine piknik Mohni saarel toimus sedakorda kolmapäeval, 23. juulil ja jälle saime nautida päikest, merd ja ühtäkki õrna ning samas ürgset loodust. Tänavu oli rõhk kehakultuuril – harjutasime rannavollet, proovisime kätt lutsuviskamises ja läbisime matka, mille käigus leidsime saarelt üles ka märja ja mudase ala.
7.- 13. juulini toimunud Lubjassaare maalilaager sai meeleoluka lõpuakordi.Johann Köleri teoste olemuse tabamine ning tema printsiibi järgi maalimine nõuab keskendumist ning kannatlikkust, mida nädala jooksul Lubjassaares praktiseeriti. Laagri esimestel päevadel elati laagriellu sisse, laagri juhendaja käe all õpiti klassikalise maalitehnika põhitõdesid ning tehti etüüde, pärast mida alustati portreede maalimist.
Täna sai esmaspäeval alanud kunstitudengite maalilaager Lubjassaares uue osalise: Vaala assistent Kristin Pedak lülitus samuti laagriellu. Tänavust, järjekorras juba kuuendat maalilaagrit Viljandimaal Johann Köleri lapsepõlvekodus juhendab Tartu Ülikooli maalikunsti osakonna õppejõud Rauno-Thomas Moss, kes on ka ise nö Lubjassaare kasvandik. Laagri senine juhendaja Alar Nurkse otsustas selle suve anda vabaks, valides asendajaks justnimelt Rauno-Thomas Mossi.
Vaala rändnäitus „Sinimustvalge eesti kunstis” avati eile Narva Muuseumi Kunstigaleriis. Muuseumi direktor Andres Toode väärtustas avamisel fakti, et näitus on sündinud nö kodanikuinitsiatiivist, eragalerii algatusena, mida on asunud toetama ka riik. Kujundaja Jaanus Samma oli ruume arvestades ekspositsiooni ümber seadnud. Tuli nentida, et välja pidi jääma näituse suurim ja tähenduslikem töö – Aleksander Vardi pannoo - , sest selle mõõtmed (10x3 m) jäid liiga suureks (kindlasti on pannoo väljas näituse jõudmisel Vaala).
Tänavused Kultuurikatapuldid on õnnelikult lõppenud, viimasedki vägevast kultuurist kurnatud "katapultlased" koju jõudnud ning võib jälle järgmist aastat ootama hakata. Haapsalu kunstinädala haripunkt saabus nädalavahetusel, eelkõige laupäeval toimunud tegevuskunstipäeval, mil linnuses toimusid erinevad performance'id ja etteasted.
Pressiteade 18. juunil kell 17 avatakse Tartu Kunstimaja ülemise korruse saalides näitus „Sinimustvalge eesti kunstis“, esitledes ajavahemikust 1922-2008 teoseid, mille läbivaks elemendiks on sinimustvalge trikoloor. Vaal galerii koostatud rändnäituse esimene osa kuulub Eesti Vabariigi 90. juubeli näituste hulka. Ligi 50 teost läbi viimase sajandi eesti kunstis ilmestavad eelkõige kunstnike vaatenurki teemadele nagu omariiklus, rahvuslik identiteet või kodumaa-armastus.
Kiwa pääses jalgpallihaiglast Ühel juunikuu õhtul võis pürjelliku, rikka ja vana Euroopat nostalgitseva keskmise maitse jaoks "ilusa" Šveitsi väikelinna Baseli tänavatel näha hordide viisi natsionaalset sümboolikat ning värvilisi tolariideid kandvaid purjus ja röökivaid horde. Enamus oli nüri pilgu ja õllekõhtudega nooremas keskeas mehed, aga võis kohata ka lapsi ja terveid peresid. Massihüsteeria tähistas parasjagu toimuvaid pallimängu maailmameistrivõistlusi.
Pressiteade Neljapäeval, 12. juunil kell 17 avab Alvar Reisner (s. 1979) Vaal galeriis oma isikunäituse “Extra & Ordinary”. Näitus jääb avatuks 1. juulini. Kunstniku positsioon ühiskonnas on marginaliseerunud, näitusi tehakse kitsale ringile. Kui kunstnik püüab sekkuda ümbritsevasse ka tegudega või ekspertarvamusega, siis vaigistatakse nii tegu kui hääl kiirelt ja ohutult. Ainus koht, kus kunstnik võib segamatult ja sageli vastutustundetult laamendada, on galerii, sest nii ehk naa kedagi ei huvita, mis seal toimub.
Pressiteade 2. juunist on Tallinnas Fahle kohvik-restoranis avatud Anna Litvinova-Merilo näitus “Tour de Force”. Näitus jääb avatuks juuli lõpuni.Anna Litvinova-Merilo sündis 1976. aastal Peterburis (sellal Leningrad), juba 11-aastasena asus ta elama Eestisse. Kunstihuvi päris emalt, kes oli toona kuulsas Muhhina- nimelises Kõrgemas Kunstikoolis õppejõud. Lõpetanud sünnilinnas laste kunstikooli, jätkas ta Eestisse asudes õpinguid Tallinna Kunstikoolis. Kõrgema hariduse omandas Eesti Kunstiakadeemias, lõpetades maali eriala 1998. aastal cum laude.
Laupäeval, 31. mail sõitis Vaal galerii üle mere linnakärast kaugele ning avas Kihnu saarel Vive Tolli Kihnu-teemaliste joonistuste näituse “Pliiatsiga pildistatud”. Meisterlikud kalureid ja saareelu kujutavad joonistused valmisid 1952. ja 1953. aasta suvedel ning olid aluseks tuntud graafiku hilisemale diplomitööle. Näitus avati Kihnu Muuseumis, kuhu oli hiljuti saabunud ka suur rõõmusõnum – muuseum saab vajalikud rahad remondi tegemiseks ning sel sügisel saabki töödega alustada.
Pressiteade Laupäeval, 31. mail kell 13 avab Vaal galerii Kihnu muuseumis Vive Tolli Kihnu-teemaliste joonistuste näituse “Pliiatsiga pildistatud”. Näitusele koondatud joonistused valmisid Eesti graafika grand old lady Vive Tolli ülikooli lõpetamisele eelnenud suvedel Kihnus ning olid ettevalmistavateks töödeks kunstniku diplomitöö tarvis.
PressiteadeNeljapäeval, 22. mail kell 18 avatakse Vaal galeriis Tanja Muravskaja (s. 1978) isikunäitus "Nemad, kes laulsid koos". Näitus jääb avatuks 10. juunini. Kohalik kunstiavalikkus mäletab ehk, et eelmisel kevadel, vahetult enne Pronksiööd, oli terve Linnagalerii põrand kaetud taevasinise vaibaga.
Vaal viis rühma kunstnikke linnakärast eemale metsa – toimus meie järjekordne metsaistutuspäev. Nagu mullugi aitas üritust korraldada meie majasõber Peeter Mänd Metsatervendamise OÜst, läbi ja lõhki metsamees ning kunstikoguja. Töötasime Anija vallas Mutukal, päeva jooksul sai hoolikalt mulda 1500 noort kuuske. Seega arvestades, et iga inimene peaks elu jooksul istutama vähemalt ühe puu, aitasime mitmekordselt täita ka nende kunstnike normi, kes mingitel põhjustel meiega ühineda ei saanud.
Euroopa eksperimentaalmuusika üks juhtfiguure Antoine Chessex esineb reedel, 9. mail kell 19 galeriis Vaal. Antoine Chessex (s. 1980), kes elab ja töötab Berliinis, on üks praegusi elektro-akustilise eksperimentaalmuusika võtmekujusid. Ta on välja arendanud erilise viisi kasutada saksofoni ruumilise heligeomeetria ja füüsilise heli tekitamiseks. Chessexi muusika varieerub minimalistlikest drone-vibratsioonide hingringlustest ja mikrotonaalsusest kuni ülemoonutatud ja pigem noisecore bändina kõlava võimsa massiivini.
Pressiteade Kolmapäeval, 30. aprillil kell 18 avatakse Vaal galeriis Kiwa kureeritav näitus “1 reaalsus 1 error”. Tegemist on galerii igakevadise noore kunsti näitusega, mis toimub tänavu kolmandat korda. Kui eelmine noortenäitus tegeles postmodernismiga, siis käesolev näitus käsitleb kaasaega, otsides kultuuri õnnetuse põhjusi. Näitusele koondatud tööd uurivad reaalsuse ja irreaalsuse vahekordi kultuuris, sealhulgas ka meedia mõju ümbritsevale reaalsusele ning selle tagajärgi ühiskonnale. Kuraatorit huvitab “viga” selle kõige laiemas tähenduses, viga, mida ta käsitleb kui kultuuri või süsteemi lahutamatut osa.
Vaala projektijuht Marion Tupits oli eelmisel nädalal Minskis, kus Valgevene Rahvusraamatukogus avati I rahvusvaheline graafikanäitus Art-line. Koostöös meie välisministeeriumi, Minski peakonsulaadi ja konsul Linda Kolgiga viis ta sinna Vive Tolli, Andres Tali, Peeter Alliku, Virge Jõekalda ja Marko Nautrase loomingut (igaühelt 4 tööd). Väljapanekuga tähistati ka EV 90. aastapäeva.
Pressiteade “Oksjon kinnitas, et kunstiturg pole kahvatunud”, ütles Vaal galerii tegevjuht Kaire Eerik, kommenteerides neljapäeva õhtul toimunud kevadoksjoni tulemusi. “Pakkumisi on kunstis palju, kuid ostjad eeldavad, et oksjoni valik koondab parimat ning kui see õnnestub tagada, siis ostuvõimet jätkub,” märkis Eerik.
Vaal galeriil on hea meel teatada, et koos kevadiste ilmadega on käes ka meie õhinat tekitav oksjoniperiood. Seekordne kevadoksjon leiab aset neljapäeval, 24. aprillil kell 19. Enampakkumisele tuleb 79 tööd. Paul Raua “Poolakt” (1911) on meie kunstiteadlaste hinnangul üks tähelepanuväärsemaid aktimaale 20. sajandi algupoole Eesti kunstis üldse. Mitmekülgne valik on Ülo Soosterilt: oksjonile tuleb kaks erinevatest perioodidest pärit autoportreed ja üks Jõhvis maalitud maastik, samuti kaks näidet tema raamatugraafikast.
Kunstnik Marje Taska, Eesti nahakunsti rajaja Eduard Taska lapselaps ja erialase järjepidevuse kandja, tõi äsja KUMU poodi hooajalisse müüki valiku oma eksklusiivsetest töödest. Kirjutasime siinsamas, kuidas kohtusime aasta alguses Marjega tema tänases kodulinnas Malmös ning julgustasime Eestisse tulema, nii et avatud väljapanek on tõepoolest Vaala ergutatud. Marje noobel kaup on Kumu poe vitriinis, kus on hea tava roteeruvalt esitleda parimat/uuemat eesti tarbekunstis.
Reedel, 11. aprillil kell 17 esinevad Vaal galeriis prantsuse/jaapani kunstnikud Eric Cordier ja Satoko Fujimoto performance'ga RUDERAL.Peale aastatepikkust vaikust näeb Eestis taaskord kaasaegset rahvusvahelisel tasemel body-art/performance etendust.Seoses oma Euroopa turneega esitavad Cordier ja Fujimoto paljudel festivalidel klassikaks muutunud RUDERALi. Tegu on samaaegselt nii kehakunsti, performance'i, aktsiooni, helikunsti kui eksperimentaalmuusika kontserdiga.
Teisipäeval avas Stockhomi moodsa kunsti muuseumis Moderna Museet oma isiknäituse Enno Hallek, meie tuntumaid kunstnikke Rootsis ja kaugemal. Näituse puhul muuseumi poolt välja antud trükises on kunstnik otsustanud oma viljaka ja mitmekülgse loomingu tutvustamisel välja tuua osalemist vaid kolmel grupinäitusel: 1982 – Rootsi ekspressionistide näitus New Yorgis, 1994 – näitus Model 2000 Rio de Janeiros ning 2007 – Kultuurikatapuldid Haapsalus. Kultuurikatapuldid on Vaala korraldatud igasuvine nüüdiskunsti näitus, kus Enno Hallekil oli keskne roll möödunud aastal ja loodame teda Haapsalus näha tänavugi.
