Näituse avamine on neljapäeval, 12. novembril kell 17.Näitus on avatud 12. novembrist kuni 12. detsembrini. Neljapäeval, 12. novembril kell 17 avatakse Vaal galeriis August Künnapu maalinäitus “Argipäev ja lõpmatus”. Eksponeeritud on kunstniku 15 uut akrüülmaali.Näitusel olevate teostega saate tutvuda siin, suuremate mõõtmetega fotod on üleval Google Drive'is.
Ei ole midagi lõpmatumat kui argipäev. August Künnapud huvitab seejuures tugevate kujundite jõud ja meeleolu, nende seletamatus – nii žongleerib ta argipäeva korduvuse tähistamiseks sümbolitega erinevatest ajastutest. Kunstniku lapsepõlv Nõukogude Eestis 1980ndatel, Ida-Saksa fotožurnaalid 1970ndatest, mustvalged postkaardid Eesti Wabariigi aegadest ja Sahara kõrbe külastus eelmisel aastal põimuvad teostes ühtse maalikeelega väljendatud argihetkedeks.
Vaal galerii sügisoksjoni enampakkumisel olnud 53 teosest leidsid uue omaniku 26 teost.
Galerist Tiina Määrmann tänas nii teoste müüjaid kui ostjaid värvika ja hoogsa oksjoniõhtu eest: "Saime esitleda suurepärase valiku Eesti vanemat ja uuemat kunstiklassikat ning leidsime ka väärilised huvilised."
Kõige kallimaks teoseks oli Konrad Mägi maal "Capri", mis müüdi 98800 euroga.
Oksjoni tulemustega saab tutvuda siin.
Uute kohtumisteni näitustel ja oksjonisaalis!
Konrad Mägi "Capri" (1922-1923) õli, lõuend - alghind 54 000 eurot. Vaal galerii traditsiooniline sügisoksjon toimub neljapäeval, 5. novembril algusega kell 19. Pakkumisele tuleb 53 teost hinnatud autoritelt nagu Konrad Mägi, Paul Raud, Eduard Wiiralt, Johannes Saal, Lepo Mikko, Tõnis Vint jt.
Oksjoniteoste näitusega saab galeriis tutvuda 2. kuni 5. novembrini kell 11-18.
Teoste kataloog on kättesaadav galerii kodulehel ning teoste fotod suuremas formaadis on üleval Google Drives.
Oksjonil saab pakkumisi teha oksjoni ajal saalis ja telefoni teel ning eelnevalt kirjalikult. Lisainfo ja registreerumine galeriis kohapeal, telefonil 5302 8766 ning e-maili teel galerii@vaal.ee.
Kohtumiseni oksjonisaalis!
Peeter Laurits "Nulla dies sine linea" (2015)
Näituse avamine on teisipäeval, 29. septembril kell 20.Näitus on avatud 29. septembrist kuni 31. oktoobrini.
Avamisel pakub muusikalist elamust postmuistne rühmitus Eeter, kes elektroonika, hääle ja klaveri abil tekivad eeterlike maailmu. Bändi kuuluvad Anna Hints, Marja-Liisa Plats ja Ann Reimann.
Avamissündmus on osaks Tallinna Teisipäeva programmist.
Näitusel olevate teostega saate tutvuda siin.
SCROLL DOWN FOR ENGLISH
"Codex naturalise" väljapanek juhatab meid mitmiktajuliste nägemuste tsooni, mida vormib maagilise sõna metsik esteetika. See on see tsoon, kus vormi mõlemad pooled, teadvus ja mitteteadvus, oma koonud kokku panevad.
Mõnikord teadvus purskab, siis juhtub asju: süngeid, isevärki, inspireerivaid. Keegi ei tea, mis või kus on teadvus. Teadvusest on raske kõnelda, sest tõenäoliselt elame me selle sees. Vahel tundub, et teadvuse mudeliks sobib kõige paremini muster või kiri. Teadvust kisub mustrite poole. Hüva muster on teadvuse jaoks justkui peibutussööt.
Metsarahvale on teadvuse mudeliks mets, veerahvale jõed-järved, küberrahvastele mikroskeemid ja nanopilved. Usun, et teadvuse teke on tundmatul viisil seotud metsiku esteetikaga – looduslike mustritega, mis mõjuvad otse seljaajju, tekitades inimeses ebatavalisi aistinguid.
Näituse avamine on neljapäeval, 27 augustil kell 17.Näitus on avatud 27. augustist kuni 26. septembrini.
18. septembril kell 18 toimub ÖÖÜLIKOOLI salvestus - Kalev Rajangu "Bang' em All! Nad on Prekaritaariast". Sellele eelneb kuraatorituur näitusel.
Selle aasta vaieldamatult kõige tähtsamal Rahvuslikul Palvushommikusöögil Vaal Galeriis osalevad tähestiku järjekorras Toomas Hendrik Ilves, Barack Obama ja Vladimir Putin. Modereerib ja avapalvuse Pneumatic Flesh peab Eesti aktsionalist, transmeedia aktivist, ruumiinstallaator, 3D-esteetik ja maalija Raul Rajangu aka Luminoso.
Vaatluse alla tulevad muuhulgas sellised suurejoonelised sotsiopatoloogiad nagu 150 põgenikku, sigade aafrika katk, erootilised/metafüüsilised/rahvuslikud frustratsioonid, poliitiline maskulinism, psühhootiline digitalism, dronaalne nuhkimisesteetika, e-residentsus jne. Palvushommikusöögil on meil vabadus ja kohustus mitte ainult näha, vaid ka osaleda pornografeeritud poliitiliste protsesside ja mütoloogiate kujundamisel, (re)produtseerimisel ja kaaperdamisel.
Näituse avamine on neljapäeval, 6. augustil kell 17.Näitus on avatud 7. augustist kuni 19. augustini.
Neljapäeval, 6. augustil kell 17 avatakse Vaal galeriis Eesti Maalikunstnike Liidu näitus ‘‘Maal kui vaal’’.
Maalikunst on traditsiooniline kujutava kunsti meedium. Paljude jaoks isegi kunsti sünonüüm, tõeline ja ehe pildi tegemise viis. Maalil on nii andunud fänne ning samal ajal ka publikut, kes nähes pilte rippumas näitusesaali seintel ‘‘tahaks ruttu ära joosta’’. Maalikunst on kunstiturul endiselt kõige väärtustatum meedium, kuid kunstivälja kui terviku jaoks sekundaarne küsimus.
Tartust tuli halb uudis – lahkus Matti Milius. Elu paradoksid: legendaarne Matti, turjakas ja häälekas mees, lahkus kuidagi kahanevalt, elades viimased kuud kliinikumi õendushaiglas valusid ja vaeguseid pehmitava hoole all.
Esimesed järelehüüded märgivad, et kaotasime teeneka kunstikoguja. Seda ta tõepoolest oli. Ent midagi tähendusrikast jääb sellest rollist välja. Mis tegevused need siis oleks? Nõuka-aegne dissident? Põrandaaluse kirjanduse usin ümbertrükkija ja levitaja? Häälutaja – deklamaator? Inspireeriv modell? Igavene jauram? Jah ja ei. Need oleksid nagu alamrollid, mis teda küll iseloomustavad, kuid see päris õige tegelaskuju jääb ikka tabamata. Äkki ta oli siis mees, kes ei mahtunud künkale, kui parafraseerida Jaan Oksa ja Peeter Mudistit. Mõelda vaid, kui põnevalt kujutab Miliust oma loomingus nii kirgas anne nagu Mudist (näiteks õlimaalid “Milius künkal” ja “Lennukoolis”). Või Tiiu Kirsipuu üleelusuuruses kipsskulptuur kandjapoosis Miliusest – keegi võib selles käsitluses nautida irooniat, keegi vastupidi sümpaatiat püdela kehaga seeniori kujutamisel, igatahes ei tohiks kuju jätta enamikke möödujaid ükskõikseks.
Näituse avamine on reedel, 5. juunil kell 18. Näitus on avatud 5. juunist kuni 3. juulini.
Maarit Murka avab reedel, 5. juunil Vaal galeriis isikunäituse “Sisus”. Murka astus kunstiareenile jõulise debüüdiga üle kümne aasta tagasi ning sealtpeale jätkab talle omase mahuka ja detailideni läbitöötatud näitusekavaga. “Sisus” püüab oma põhjalikkuses pakkuda lausa atomiseeritud maalikeelt, lahutades õlimaali algosadeks. Murka on öelnud, et ta naudib protsessi, kui kunstniku peas keerleb miljon detaili ning nüansirohke ettevalmistus vormub kihthaaval. Visuaali valmimisel niisugune seesmine pinevus väheneb, sõltuvalt maali suhtest ruumiga, kuhu ta paigutatakse, elab teos siis juba omaette elu.
Kunstnik on seekordsed suureformaadilised maalid, nö kihistused, asetanud galeriis nii, et vaatajal võiks tekkida altarlik ruumitunnetus. Seintel moodustuvad “kunstikapid” on vaadeldavad mitmemõõtmelistena igast küljest. Vaatajale sisendatakse, et ta saab soovi korral astuda teose sisse, tunnetada erinevaid peegeldusi ja miks mitte näha ka enda sisemaailma. Murka eesmärk on aidata vaatajal jõuda lävendini, kust edasi minnes võiks saada uut kunstikogemust, rikastada maali tõlgenduskeelt.
Neljapäeval toimunud Vaala kevadoksjonil müüdi kõige kallima hinnaga Konrad Mägi maal “Capri motiiv”, mille lõpphinnaks kujunes 75 300 eurot (alghind 54 000 eurot). Suurima hinnatõusu tegi Lepo Mikko teos “Hommik”, mille hind tõusis enampakkumise käigus pea neli korda (lõpphind 11 200 eurot, alghind 2900 eurot).
Galerist Tiina Määrmann märkis, et niivõrd elav huvi näiteks Lepo Mikko teose vastu kinnitab, et Eesti kunstnike loomingut tuntakse üha paremini. Kui müüki ilmub mõni suurepärane teos kunstniku loomingu kõrgperioodist, siis ei jää see märkamata ning tehakse kõrgeid panuseid. Siin on kindlasti oma osa Eestis toimuvatel ülevaatenäitustel, väljaantavatel kataloogidel ja kogu toetaval kunstikultuuril. Seda kinnitasid ka korraliku hinnatõusu teinud Johannes Võerahansu “Lambapügajad (kavand)” (lõpphind 6400 eurot) ja Aleksander Vardi “Lõuna-Eesti maastik puuga” (lõpphind 4000 eurot).
Täname kõiki kunstihuvilisi aktiivse osavõtu eest!
Vaal galerii kevadoksjoni tulemustega saab tutvuda siin.
Vaal galerii kevadoksjonil tuleb enampakkumisele tuleb 59 tööd-tavapärane maht tuntud headuses.
Kui Eesti oksjoniturg 1990ndatel alustas, püsis mitmete klientide hulgas, kes uut müügivormi iseenesest tervitasid, mitu aastat siiski ka selline kahtlus: kas enampakkumistele jätkub väärt kunsti piisavalt või hakkame põhiliselt pakkuma muuseumide fookusest välja jäänud teisejärgulisi töid? Nüüd, veerandsada aastat hiljem, võib rahumeeli märkida, et tollane skepsis ei pidanud paika. Kuigi oksjonipilt on olnud kirju, sest ka korraldajaid on jagunud seinast seina, on meie tagasiside olnud selgelt positiivne – vau, kust te need tööd olete leidnud; selle maali väljatulek esimest korda pärast sõda on juba ainuüksi kultuurilooline sündmus; kui imepärane teos autori loomingu kõrgajast. Siin avanev valik kinnitab juba väljaöeldud hinnanguid. Kevadist enampakkumist pingestab kindlasti Konrad Mägi teos “Capri motiiv” (1922-1923). Konrad Mägi on üksmeelsel hinnangul meie 20. sajandi kunsti suurimaid legende, kelle loomingu paremik tundus olevat Tallinna ja Tartu muuseumide valduses. Tema Capri motiivide teosed on väärtuslikud ja haruldased, see on üldse viies kord Eesti oksjonite ajaloos, kui selle motiiviga teos tuleb enampakkumisele. Kui arvestada, et meie mõlemal suurimal kunstimuuseumil on Mägi loomingust väga hea valik, siis on järgnenud buum erakogujate hulgas olnud tasakaalustava mõjuga ka rahvuskultuuri väärtustamise ja – miks ka mitte – sellele juurdepääsu seisukohalt. Vaadakem kasvõi statistikat, kui palju on näiteks viimasel kümnel aastal olnud kunstinäitustel võimalus nautida Mägi loomingut tänu erakogude initsiatiivile. Kindlasti on just oksjonitel olnud stimuleeriv mõju, et suurmehe töid on tulnud ringlusse rohkem, kui 25 aastat tagasi võinuks arvata. Siinkohal on korrektne märkida, et Mägi loominguline pärand on kunstiteadlastel siiski üsna põhjalikult läbi uuritud.
Vaal galerii traditsiooniline kevadoksjon toimub neljapäeval, 21. mail kell 19. Jätkame head tava tuua enampakkumisele väärt valikut meie kunsti varakambrist, mis ei ole enam ei ajas ega ruumis sugugi nii kitsuke.
Kui võtta mõõdikuks näiteks sada aastat ja vaadata neid kunstnikke, kelle loomingut seekord esitleme, siis näeme: Ants Laikmaa oli juba rahvusliku suurkuju staatuses ning korraldas 1915 huvitava näituse Eesti Rahva Muuseumis ja koos oma õpilastega ka Tallinnas; Ado Vabbe tegutses sellal Moskvas, kus suhtles vana tuttava Kandinskyga ning kindlustas oma staatust esimodernistina. Tõsi, ainult Eduard Wiiralt, see meie oksjonituru ilmselt enim kirgi ja poleemikat tekitanud kunstnik, alustas sel aastal alles õpinguid Tallinna Kunsttööstuskoolis.
Samast kaalukategooriast on esindatud ka meie kunsti uuem ajastu: Endel Kõks, Malle Leis, Leonhard Lapin, Peeter Mudist ja teised.
Niisugusest kihistusest oleme valinud poolsada teost; siinses eelvalikus tutvustame 15 tööd, mis loodetavasti pakuvad nii üllatusi, häid elamusi kui investeerimishuvi.
Kevadoksjoni lõpliku valikuga saab tutvuda meie kodulehel alates reedest, 8. maist. Oksjoniteoste näitusele galeriis olete oodatud 18.-21. mail kell 11-18.
Fotol: E. Kõks "Punane abstraktsioon munaga" (1963/1980) õli, lõuend, mõõtudega 105x120 cm, oksjonil alghinnaga 3300 eurot.
Lisainfo:Vaal galerii 6810 871 5302 8766 galerii@vaal.ee
Näituse avamisõhtu on neljapäeval, 9. aprillil kell 17. Näitus on avatud 9. aprillist kuni 9. maini. Kõhklev vaim pole kunagi kujutanud endast ohtu. Tema vägivald on suunatud ainult iseenda vastu. E.M Cioran “Lagunemise lühikursus” Ado Lille maaliloomingus toimunud figuraalsest pöördest on tänaseks möödunud kümmekond aastat. Varemalt oli maalikunstnik Lill tuntud peamiselt abstraktse maalijana, kelle loomingu tunnuseks peetakse erakordset värvikäsitlust. 2000. aastatel alanud liikumist abstraktsuselt figuraalsusele esitles esmakordselt ja ülevaateliselt Harry Liivranna kureeritud isikunäitus Tallinna Kunstihoones 2007. aastal. Lille kunstnikukäekiri on ka sestpeale olnud pidevas arengus ning nüüd, kaheksa aastat pärast Kunstihoone näitust, avaneb taas võimalus vaadelda lähemalt kunstniku loomingu progressi. Vaal galerii näitusel “Modell” kohtuvad Ado Lille abstraktse perioodi monumentaalsed teosed tema viimase paari aasta figuraalmaalidega.
Tallinn Music Weekil saab muusikaga kõrvuti kogeda kunsti. Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse (EKKAK) ja Tallinn Music Weeki koostöös lisandub festivali rida spetsiaalseid üritusi avamaks kohalikud kunstipinnad muusikapublikule ning loomaks uusi võimalusi sünergiaks kaasaegse kunsti ja muusika vahel.
Teisipäeval, 24. märtsil aset leidval Tallinna Teisipäeval osaleb 6 galeriipinda – EKA galerii, Rundumi projektiruum, Tam galerii, Temnikova & Kasela galerii, Vaal galerii ja uus galeriiprojekt Fahle galerii.
Laurentsiuse näituse "The Dark Side of a Poppy (Kümme lillemaali)" avamisõhtu toimub reedel, 6. märtsil kell 18.
Näitus on avatud 6. märtsist kuni 2. aprillini.
Näitusega “The Dark Side of a Poppy (Kümme lillemaali)” jätkab Laurentsius oma lillemaalidele keskendunud näituste sarja. Viimati olid tema lillemaalid väljas möödunud suvel Draakoni galeriis. Tolle näituse puhul nentis kunstnik, et lill on iseenesest igav teema, aga samas väljakutse leidmaks intrigeeriv lahendus. Teema ergutab kunstnikku tänagi, pannes teda välja mõtlema üha uusi suundi ja lähenemisnurki, katsetama erinevaid tehnikaid ja stiile – kõike seda, mille pärast Laurentsiuse looming suudab alati üllatada ja värskena mõjuda.
Olete oodatud näituse avamisõhtule neljapäeval, 29. jaanuaril kell 17.Näitus on avatud 30. jaanuarist kuni 28. veebruarini.Laupäeval, 31. jaanuaril kell 14 toimub galeriis vestlusring kunstnikega. Näitusel eksponeerivad uue põlvkonna kunstnikud Liisa Kruusmägi, Liisi Küla ja JHP (Johan Henrik Pajupuu) oma video- ja heliteosed ning installatsioone teemal teekond.Liisa Kruusmägi installatsioon “Kõrvalepõige” peatub korraks teekonnal ja vaatab seda kõrvalt, küsides, mis on möödas ja mis on ees – unistused, eksimised, arusaamatus ja absurd. Teos suunab vaatajat hetkeks peatuma ja mõtlema, miks me siin oleme ja mida me kõigelt sellelt tahame. Iga teose osa iseloomustab konkreetset mõtet, eluperioodi, soovi.Liisi Küla installatsioon “Teekond” on on eksperimentaalne teos, mis on inspireeritud jätkuvast teekonnast. See on kollaaž kunstniku isiklikest lindistustest. Kokku üle 350 erineva heli, mis on salvestatud näiteks Indias, Inglismaal ja Eestis. Kunstnikku huvitab, kuidas heli võib esile tuua erinevaid pilte meie kujutlusvõimest, täpselt nagu näeksime filmi enda peas. Filmifragmendid viitavad unenägudele ja mälestustele. Teose aluseks on muuhulgas Salomon Nagleri film “perhaps/We”, kus tuttav reaalsus on immutatud toore hallutsinatsiooni ja eksperimentaalvormiga.
