Vaala ruumides oli sel aastal kokku 16 näitust. Meil esines mitmeid noori kunstnikke: Mara Koppel, Rait Rosin, TÜ maalikateedrist Helina Loid, Eda Lõhmus ja Maris Palgi ning EKA fototudengid. Isiknäituste ja kahe erakogu näituse kõrval toimus noorte kunstnike näitus „SEX“ (kuraator Andres Lõo), millega algatasime näitusteseeria – jätk tuleb kevadel.
Vaala tänavusel jõulukaardil näete motiivi Hermann Talviku õlimaalist "Jõulutäht kloostriaias Madeiral", 1969. Püüame sel viisil kasutada üht võimalust Eesti kunsti tutvustamisel. Valiku tegemisel arvestame sobivaid ajalõikumisi: teatavasti tähistati tänavu Hermann Talviku 100. sünniaastapäeva, sel puhul korraldati mitmeid näitusi, sealhulgas ka Vaala eestvõttel.2005 oli jõulukaardil Rutt Tulvingu töö. Nimekas kunstnik tähistas siis 75.sünnipäeva.
Vaalas on alates 15. detsembrist avatud näitusmüük, kus on väljas valik klassikute ja kaasaegsete kunstnike töödest.Näitus jääb avatuks kuni 30. detsembrini. Töödega saab tutvuda ka siin. Galerii on avatud:E-R 10-18L 12-16.NB! 23.-26. detsembril oleme suletud.
Vaala pere tähistas sel aastal jõule Lubjassaarel, Johann Köleri lapsepõlvekodus, kus asub ka kunstniku majamuuseum. Perenaine Linda Köhler oli valmistanud peolaua ning verivorstide ja hapukapsa kõrvale tekkis sel lumetul talvel ka jõulutunne. Linda on nimelt lisaks muuseumi majandamise oskustele tuntud ka kui suurepärane võõrustaja.
Pressiteade13. detsembril toimus Vaal galeriis heategevuslik kunstioksjon, mille tulud lähevad Viljandimaal Lubjassaares asuva Johann Köleri majamuuseumi toetuseks. Enampakkumisele tulnud 37st tööst müüdi 34. Hinnatumad olid Eduard Wiiralti „Naised rannal“ (1934) -195 000 krooni ja „Lamav tiiger kassiga“ (1937/50) – 111 000 krooni.
Vaala kollektiiv veetis advendieelse laupäeva Espoos sealses äsja avatud moodsa kunsti muuseumis EMMA. Muuseum on oma koha leidnud vanas trükikojahoones, mis on põhjamaiselt lihtsate, kuid suurepäraste võtetega selle praeguseks funktsiooniks ümber kohandatud. Samas on see oma ekspositsioonipinnaga (5000 m2) hetkel Soome suurim.
Reedel, 1. detsembril saime osa Hermann Talviku 100. sünniaastapäeva järjekordsest kunstinäitusest. Adamson-Ericu muuseumis avatud näituse koostaja Kersti Koll oli õnnestunult keskendunud Talviku nägemuslikule loomingule, tuues Tallinna, Tartu ja Rootsi kogudest välja töid, kus on esil kunstniku müstiline vormikeel. Mäletatavasti olid Vaala ja Jaan Manitski koostöös kevadel Stockholmis ja suvel Viinistus näha olnud näitusel põhiliselt tema loodusmaalid kodukohast Funäsdaleni mägedes ja mujalt maailmast.
Vaal galerii korraldab 13. detsembril järjekordse heategevusoksjoni, mille tulud lähevad seekord Johann Köleri majamuuseumi toetuseks. Enampakkumine on lisaks Vaala korralistele oksjonitele, mis toimuvad traditsiooniliselt aprillis ja oktoobris. Kollektsiooni maht on meie heategevusoksjonitel väiksem, seekord 37 teost, kuid tööde valikul oleme lähtunud tavapärastest kriteeriumidest, ka oksjoni läbiviimises ei ole muutusi.
Teadjad inimesed otsustasid Eestis välja hõigata disainiaasta ja ühes sellega koostati Tallinna disainikaart, kuhu märgiti peale ka Vaal galerii. Mõni kuu tagasi ilmus galerii aknale vastav märgistus. Nüüd saime seda tunnustust jagada ka galerii sisekujunduse autori Katrin Tombergiga, kes käis külas, et täpsustada meie uusi soove.
PressiteadeTeisipäeval, 21. novembril kell 17 avasid Vaalas näituse noored fotokunstnikud – Reio Aare, Margot Kask, Laura Kuusk, Marge Monko, Tanja Muravskaja, Krista Mölder ja Anu Vahtra. „Kohatud“ oli suve lõpul väljas ka Tartu Kunstimajas, siinne väljapanek on mõningate lisandustega.Näitusel esinevad kunstnikud on kõik rohkem või vähem seotud Eesti Kunstiakadeemia fotoosakonnaga ja neid ühendab huvi fotokeele spetsiifika vastu.
Raske haiguse järel lahkus Wello Uuskyla, paljude Eesti kunstisõprade ja meiegi galerii hea kaaslane Rootsi läänerannikult. Wello oli erialalt arhitekt, kelle pärand alles ootab kodumaal tutvustamist, meid viis aga kokku hoopis tema teine kirg – kunst, täpsemalt pagulaskunst ja selle jäljed võõrsil. Eriline suhe oli tal Eerik Haameriga, kellega nad oli Göteboris aastaid vastastikku innustavas kultuuridialoogis ning kelle loomingu tutvustamisel pärast meistri lahkumist 1994 kujunes Wellost väsimatu teejuht, infoallikas, kirjastaja.
Pressiteade Kolmapäeval, 1. novembril avati Vaal galeriis selle aasta viimane personaalnäitus – Mari Roosvaldi maalinäitus “Sünonüüm”. Talle omase kahe kire – maalikunsti ja fotograafia – sümbioosis on kunstnik moodustanud omanäolise kunstiruumi, milles kujunenud spetsiifilise käekirjaga on valminud ka antud näituse tööd. “Paaril viimasel aastal on maalimine olnud mulle kosmopoliitne tegevus”, märgib Mari Roosvalt.
PressiteadeEile, 26. oktoobril toimunud Vaal galerii sügisoksjonil müüdi 12st Eduard Wiiralti graafilisest lehest neli rekordhindadega. Kõige kõrgema hinnaga müüdi „Põrgu“ (1930-32), mille eest loovutati 232000 krooni, rekordhindadeni tõusid veel „Tiiger“ (1937) – 231000 krooni, „Viljandi maastik“ (1943) – 117000 krooni ja „Virve“ (1943) – 99000 krooni.
Vaal käis külas Uppsalas Helga ja Enn Nõu kirjanikeperel. Pererahvas tunnistas, et „kunst oli nooruses kummagi esimene eelistus“, johtuvalt võis nende kodus näha ainulaadset ülevaadet olnud ja olevast eestlaste kunstielust Rootsis. Kui osa selle arhiivi kullafondist on olnud näha ka Eesti TVs, seda eeskätt kirjandusklassikute jäädvustamise kaudu (Marie Under ja Artur Adson elu sügisel, ujedad Jaan Kross ja Ellen Niit välisreisil jne), siis raudse eesriide taga toimunud kunstielu lindid on vähem levinud, ometi on nendel talletatu sama väärtuslik.
Pressiteade Vaal galerii sügisoksjon toimub traditsiooniliselt oktoobri viimasel neljapäeval, 26. oktoobril. Müüki läheb mitu seiklusliku ajalooga tööd. Ado Vabbe avastuslikku õlimaali „Sõjapõgenikud“ (1944-45) ei saanud omal ajal näitustel ja kataloogis eksponeerida, kuna kujutab saksa mundris mehi ja oli ka maalikeeleliselt normivastane. Ilmselt seetõttu jättis Vabbe töö ka signeerimata. Kunstniku 1962.a kataloogis on teos siiski ära märgitud.
Vaala esindus jõudis tagasi Berliini kunstimessilt, kus käidi vaatamas üht rahvusvaheliseks kultuurikeskuseks tagasi pürgiva suurlinna järjekordset ambitsiooni. Kui kevadel sai meie esindus osa Berliini kosmopoliitsest kunstibiennaalist, siis nüüd külastasime 120 galerii koondumist märksõna all “Art Forum”. Tausta on korraldajad valinud ülimalt soodsa: samal ajal tähistatakse Saksamaa taasühinemise aastapäeva ning Brandenburgi väravate ümber voolab õlu ning grillitakse vorsti – sõnaga rahvas on aktiivselt liikvel ning tarbijaid jagub ka kultuurile.
PressiteadeTeisipäeval, 3. oktoobril kell 17 avab Raoul Kurvitz Vaal galeriis isiknäituse ja naaseb sellega maalikunsti juurde. Pärast 14-aastast pausi esitleb Kurvitz puhast maali – viimati tegi ta seda 1992. a Vaalas.Raoul Kurvitza nimega seostub maalikunstist rääkides eelkõige 80ndate transavangard. Hiljem on ta performatiivsete tegevuste kõrvalt maaliga vaid servapidi kohtunud, rõhuasetus on ikka olnud muul.
PressiteadeTeisipäeval, 12. septembril kell 17 avasid kolm skulptorit – Jaak Soans, Jüri Ojaver ja Edith Karlson – Vaalas näituse „Etteütleja“, mis heidab pilgu aktuaalsele teemale linnaruumi monumentidest, nende rollist ja neid kätkevast ideoloogiast. Esitlusele tulevad ka kujur Enn Roosi – Tõnismäe monumendi Pronkssõduri (1947) autori – teosed 1960ndatest.
31. augustil avati Elvas Tartumaa Muuseumis Eduard Kutsari (1902-1970) tööde näitus. Juunis oli suur osa esitletud töödest näha Vaal galeriis ning see oli sajaprotsendiliselt koostatud Kaja ja Urmas Kivisalu erakogu põhjal. Nüüd jõudis näitus Elvasse, kunstniku kodulinna, kus seda täiendas valik töid sealse muuseumi mahukast Kutsari-fondist.
PressiteadeNeljapäeval, 31. augustil kell 17 avatakse Elvas Tartumaa muuseumis Eduard Kutsari (1902-1970) tööde näitus “Metsikud maastikud” Urmas ja Kaja Kivisalu erakogust. Juunis Vaal galeriis esitletud näitus on üks Vaala suveprojektidest, nüüd täieneb väljapanek Tartumaa muuseumi kogusse kuuluvate Kutsari maalide ja joonistustega. Elvaga oli kunstnik seotud oma elu teises pooles.
Pressiteade 23. augustil avati Tartu Kunstimajas rändnäitus “Kapist välja! 60 kunstniku portreed” kolmas ja viimane väljapanek. Eelnevalt Haapsalu Linnagaleriis ja Vaal galeriis esitletud näitus on Vaala suveprojekt, mis toob vaataja ette autoportreed ja teist kunstnikku kujutavad portreed 1940-60ndatest aastatest, kokku üle 60 töö 30-lt autorilt. Seekordne väljapanek on eelnevatega võrreldes uuenenud ja kasvanud.
22. augustil avati Vaalas kunstnikest vendade Priit Pajose ja Lauri Pajose ühisnäitus „Vennad“. Müstilist fantaasiamaali viljelev Tartu kunstnik Priit Pajos on kunstihuvilistele juba tuttav autor, kes on varem Vaalas esinenud nii isiknäituse kui kuraatoriprojektiga. Tema noorem vend Lauri Pajos on noor kunstnik ja muusik, kes miksib oma teostes figuraalset kujutist abstraktsega. Mõlemal vennal on väga omanäoline ja vaid talle omane pildimaailm. Sel näitusel esinevad Priit ja Lauri esmakordselt koos.
Vaal on pidevalt uute väljakutsete otsinguil. Sellel nädalal valmis meie kirjastamisprojekti esimene vili - kunstialbum pealkirjaga “Maalitud Pühajärv”. Album, mis on valminud Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja erakogudesse kuuluvate tööde põhjal, toob kunstisõpradeni 32 maalilist vaadet kauni Pühajärve kallastelt.
Pressiteade1. augustil kell 17 avatakse Vaalas rändnäitus “Kapist välja! 60 kunstniku portreed”. Haapsalu Linnagaleriist alguse saanud Vaala suveprojekt toob vaataja ette autoportreed ja teist kunstnikku kujutavad portreed 1940-60ndatest aastatest, kokku ligi 60 tööd 30-lt autorilt.
