PressiteadeVaala uue näituseaasta avab Andres Tali. 3. jaanuaril kell 17 esitleb ta oma hiljutisi töid, väljapanek kannab nime „11 still'i / 11 stills“.Andres Tali (s. 9.01.1956) looming on alates ERKI lõpetamisest 1980.a kulgenud eesti graafika peavoolu suhtes alternatiivsel joonel. Kunstniku kujutatud esemed ja olendid asetuvad keset valget paberipinda, tema horisontaalsel teljel kulgevad, faasidena esitletud protsessid on metafooriks sünnile ja hävingule. Kainelt kontseptualistliku lähenemise juures on Tali looming ometi esteetiliselt tundlik, mis täidab tema tööd ilulaenguga.
Galerii jõulukaarti kaunistab sel aastal fragment Ruth (kunstnikule meelepärasemalt Rutt) Tulvingu maalist. Soovime sel viisil tähistada nimeka maalikunstniku ja graafiku 75ndat sünnipäeva (26.12). Kanadas elav Tulving on olnud Vaalaga eksklusiivses koostöös galerii algusaegadest saadik. Rõõm on märkida, et kunstnik on jätkuvalt täis loomingulist särtsu.Sedalaadi koostööst inspireeruv jõulukaart võiks olla meie iga-aastane traditsioon. Vaal soovib kõigile sõpradele häid pühi!
Eesti Kunstiakadeemias toimus tänavuse Lubjassaare laagri tööde kokkuvõte. Laagri juhendaja, Eesti kunstimuuseumi osakonnajuhataja Alar Nurkse viis läbi pealtnäha improviseeritud hindamise, kuigi võis hoomata, et restaureerija perfektsusega oli tal eelnevalt kõik läbi mõeldud.
2. detsembril kell 18 avasid Vaalas näituse kolm soome kunstnikku. Tello Anttila, Lasse Kempas ja Jarmo Virmavirta pakuvad eesti kunstipublikule oma nägemust Põhjala hingusest. Näitusel „Maagiline maastik“ esitlevad nad suuremõõtmelisi akvarelle, õlimaale ja puuskulptuure, milles kangastub Lääne-Soomest Satakunta regioonist pärit kunstnike põhjamaine maailmatunnetus.
Lembit Saartsil püsib molbertil järjekordne portree nn rektorite sarjast. Figuur on juba hoomatav ning rektori kett kommunikeerib väärikust. Pilt on Andres Keevallikust, Tallinna Tehnikaülikooli eelmisest rektorist.„Arvasin, et Tallinna poisid teevad nüüd ise,“ märgib vanameister kamraadlikult ning koondades sel viisil ühte vähemalt kolm põlvkonda portretiste. „ Aga, näe, tulid ikka minu juurde. Kunagi tegi minuga kaupa rektor Agu Aarna. Ja kuna kaup oli, et teeme olnud rektoritest, siis alustasin Paul Kogermanist. Pärast olen muidugi teinud Aarnast endast ka ja hiljem ka tema poja Olavi portree, kui temagi aeg läbi sai.“
Pressiteade 17. novembril kell 16 avati Narva Muuseumi Kunstigaleriis näitus „Ajaleht eesti kunstis“, mis on läbi Eesti rändava näitusesarja viimane väljapanek.„Ajaleht eesti kunstis“ võtab kokku ajalehe temaatika eesti kunstis 19. sajandi lõpust tänapäevani. Ligi 80ne tööni küündiv kogu näitab, kuidas kunstnikud on erinevatel aegadel ajalehe rolli mõtestanud. Esindatud on Oskar Hoffmanni, Ants Laikmaa, Valve Janovi, Valerian Loigi, Leonhard Lapini, Jaan Elkeni, Karl Nageli ja paljude teiste teosed. Lisaks on seekordsel näitusel väljas ka Narva kunstnike: Boriss Uvarovi, Luule Dmitrijeva jt uued tööd.
Pressiteade15. novembril kell 17 avas Andrus Joonas Vaalas näituse Aledoia „Abstraktne“ Aledoia, kus galeriiseintele on laotud ligi 50 abstraktset maali aastatest 2002-2005.Joonasega käib kaasas ilus müüt sellest, kuidas kunstihariduseta, outsideri ja külahullu mainega maapoiss hakkas puhtast loomisrõõmust maalima ja sai kunstnikuks. Teda on seostatud „kunstist rikkumata“ art brut autoritega, kelle eneseväljendus on loomulikul viisil puhas kunst.
Meil oli külas Vello Uusküla Göteborist, väsimatu Erik Haameri uurija ning tutvustaja. Ta on isegi meenutanud, et endise arhitektina on selline harrastus pälvinud mõne kunstiteadlase pahakspaneku – miks kipud kirjutama asjust, milles pole pädev. „Kuid ma ei kirjutagi ju kunstiteaduslikult, olen põhiliselt meenutanud eluloolisi juhtumeid kohtumistelt kunstnikuga.
Pressiteade1. novembril kell 18 avab Maarit Murka Vaalas näituse „The truth is out there“. Väljapanek on Murka magistriprojekt Helsingi Kunstiakadeemias, mida kunstnik peab oma ea kohta suurele näitusekogemusele vaatamata esimeseks tõeliseks isiknäituseks. Esitlusele tulevad maalid, video ja installatsioon.
Järjekordne kultuuritund viis meid kohtuma Olga Terriga. Olles teadvustanud, et meie ümber sünnib kunstiajalugu, soovisime end rohkem kurssi viia selle detsembris 89-aastaseks saava vanaproua eluloo ja loominguga. Hämmastavalt terane ja vaimuerk Terri maalib aegajalt tänaseni, käies oma siiani Lasnamäel asuvas ateljees. Esimesed näited Peterburis sündinud ja Eestis Eerik Haameri käe all kunstihariduse omandanud kunstniku loomingust pärinevad ometi juba 1940ndatest.
PressiteadeEsmaspäevast pühapäevani viibivad viis eesti noort kunstnikku meistriklassis Hispaanias Mallorcal, kus õpivad kohaliku eesti kunstiku Erik Schmidti käe all maastiku- ja portreemaali oskusi. Karl Nagel, Rait Rosin, Maarit Murka, Anna Litvinova ja Laurentsius (Lauri Sillak) on Mallorcale lähetatud Vaal galerii poolt. Laagri eesmärk on anda eesti noortele kunstnikele võimalus tutvuda realistliku maalikäsitluse nüanssidega.
27. oktoobril algusega kell 19 toimub Vaala sügisoksjon, seekord toome kogujateni 47 tööd. Traditsiooniliselt on kollektsioonis valik vanema kunsti väärtuslikke leide, seekord oleme põhjalikumalt süvenenud Tartu järelpallaslaste loomingusse, ka uuemast kunstist pakume eksklusiivse näite. Kataloogi saab galeriist alates 18. oktoobrist.
PressiteadeReedel, 7. oktoobril kell 16 avati Adamson-Ericu muuseumis näitus „Ajaleht eesti kunstis“. Eesti Päevalehe poolt ellukutsutud Päewalehe 100. aastapäeva tähistav näituseprojekt sai pool aastat tagasi alguse Vaal galeriist, nüüdseks on see jõudnud läbi Pärnu, Tartu, Viljandi ja Rakvere ringiga tagasi Tallinna. Väljapanek on selle ajaga kasvanud huvitavamaks ja sisutihedamaks, juurde on tulnud nii uusi töid kui lähenemisnurki.
Galerii esindusel oli nauditav esmakohtumine Helju Sarnet Zauramiga tema kodulinnas Haapsalus. Teadupärast on see linn soosinud viimasel ajal kunstielu siginemist (Epp-Maria Kokamägi ja Jaak Arro kodu-ateljee, Okase suguvõsa juurdumine peatänaval, Tiina Tammetalu ja Mihkel Muti, Aet ja Jüri Kuuskemaa suvekodud jne), ent hoopis vähem on räägitud vanast kultuurkihist. Helju Sarnet Zauram on just see inimene, kes on püsinud aastakümneid Haapsalu kunstielu keskmes. Tõsi, see pole just koht parnassil, aga seda tänulikumad võivad olla haapsallased, et neil on aastaid olnud kunstiõpetajaks nii vahva isiksus.
PressiteadeKolmapäeval, 5. oktoobril kell 17 avas Jaan Toomik Vaalas näituse 2x4 uue maaliga. Toomiku loomingulised otsingud on eesti kunstile andnud täiesti eraldiseisva ja väärtusliku tahu. Seetõttu on ta saavutanud ka laiemat tuntust väljaspool Eestit. Peamiselt videoga tunnustust pälvinud Toomik osales hiljuti ökoloogilistele valupunktidele viitava maaliga Pekingi biennaalil. Vaevalt pool aastat tagasi Kunstihoone galeriis uusi maale esitlenud väga intensiivselt töötav kunstnik ei näita mingeid kunstilise taseme langemise märke.
Pressiteade13. septembril kell 17 avasid Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo Vaalas näituse „Rajav kääne“.Kangilaski ja Tõnissoo on koos ja eraldi eesti kunsti kõrvalteedel tegutsenud juba 90ndate algusest. Elu ja ilma tõlgendades on neid huvitanud mitmed teemad ja sedamööda on ka nende kunst teisenenud.
Kevadel sai Vaal 15-aastaseks. Andsime välja kataloogi, mis kajastab Vaala tegemisi aastatel 1990-2005. Kataloogi võib küsida galeriist, ent nüüd on see kättesaadav ka Vaala kodulehelt.
Pressiteade5. septembril kell 17 avatakse Rakvere Galeriis näitus „Ajaleht eesti kunstis“. Läbi Eesti rändav näitus võtab kokku ajalehe temaatika eesti kunstis 19. sajandi lõpust tänapäevani. Ligi 80ne töö seast valitud väljapanek näitab, kuidas kunstnikud on erinevatel aegadel ajalehe rolli mõtestanud. Esindatud on Oskar Hoffmanni, Ants Laikmaa, Valve Janovi, Valerian Loigi, Leonhard Lapini, Jaan Elkeni, Karl Nageli ja paljude teiste teosed. Rakveres tuleb esitlusele ka Lääne-Viru maavanemale Urmas Tammele ametisseastumise puhul kingitud maal, mille autor on Riho Hütt.
PressiteadeSel nädalal viibis Eestis rahvusvahelise taustaga eesti kunstnik Erik Schmidt, kes elab Hispaanias Mallorcal. Vaala kutsel toimunud kodumaakülastuse olulisemad sündmused olid vastmaalitud admiral Pitka portree üleandmine Eesti Kaitsejõudude peastaabile, elulugu ja kirjandustegevust kajastava vitriinnäituse avamine Eesti Meremuuseumis ning Viinistu Kunstimuuseumi ja Mohni saare külastus. Visiidi raames planeeriti ka tulevat maalilaagrit, mille käigus noored eesti kunstnikud täiendavad end nädala jooksul Schmidti käe all Mallorcal.
Pressiteade18. augustil kell 17 avas Rain Tamm Vaalas näituse „Üksi ja kahekesi“. Autor on eelnevalt esitlenud fotonäitusi nii looduse mikro- ja makrovaadetest kui erinevatel reisidel talletatust. Kuigi Rain Tamme põhitegevus ei ole kunst, hoiab ta end fotokunsti abil ärksas vormis. Seekordse näituse temaatika on üsna eluline ja hell.
Pressiteade12. augustil kell 17 avati Viljandi Linnagaleriis näitus „Ajaleht eesti kunstis“. Läbi Eesti rändav näitus võtab kokku ajalehe temaatika eesti kunstis 19. sajandi lõpust tänapäevani. Väljapanek koostatakse ligi 80ne temaatilise töö seast: trükisõna on eesti kunstnikke läbi aegade innustanud. Esindatud on Oskar Hoffmanni, Ants Laikmaa, Ülo Soosteri, Valdur Ohaka, Leonhard Lapini, Jaan Elkeni, Karl Nageli ja paljude teiste tööd. Lisaks paljudele muuseumidest, era- ja autorikogudest pärit töödele on seekordsel väljapanekul esindatud kümmekond silmapaistvat maali Tartu Kunstimuuseumist.
Galerii esindus külastas suveharjal Anu Liivakut, kes tegutseb Soomes Retretti kunstikeskuse juhina. Retretti on 4000 ruutmeetrit kunstipinda, mis asub Kesk-Soomes Punkaharjul järvede vahel selleks otstarbeks rajatud maa-aluses graniitkoobastikus. Selle suve peaekspositsioon on klassiku Pekka Haloneni ülevaatlik näitus. Aktsendiks ilmestavad pimedaid koopaid Esa Laurema ja Antti Maasalo efektsed valgusinstallatsioonid. Retretti tutvustab sageli ka eesti kunsti: ansamblit täiendavad Kaarel Kurismaa kineetilised objektid. Anu Liivaku kuraatoritöö väärib maitseka ja laiahaardelise väljapaneku koondamisel tunnustust.
Pressiteade2. augustil kell 17 avas Urmo Raus Vaal galeriis näituse “Lõuna-Eesti anatoomia”. Urmo Raus on tuntud nimeta tööde autorina. Sel näitusel tegeleb kunstnik konkreetse paiga – Lõuna-Eesti – tunnetamise ja mõtestamisega.
9.-16. juulini toimus Lubjassaarel kolmandat aastat kunstilaager üliõpilastele. Vaala algatusel toimuvas laagris harjutasid tudengid nädala jooksul Johann Köleri teoste reprode eeskujul klassikalist maalitehnikat. Töö aluseks oli Köleri autoportree ning ema ja isa portreed. Laagri juhendaja, Eesti Kunstimuuseumi restaureerimisosakonna juhataja Alar Nurkse sõnul on nendes maalides oskuslikult ühendatud klassikaline vormikaanon ja psühholoogiline väljenduslikkus. Nädala jooksul valmis igal tudengil üks viimistletud teos. Igal aastal valitakse maalide hulgast õnnestunuim Vaala kogusse, teine Köleri talumuuseumile.
