Vaala tänavune jõulukaart lähtub Lembit Sarapuu loomingust, motiiviks tema 1964 valminud maal „Talveöö“. Sellega jätkab galerii head tava pühendada kaart kunstnikule, kel sel aastal oli juubel (varasemalt näiteks Jaan Klõšeiko, Vive Tolli, Endel Kõks jt). Lembit Sarapuu sai tänavu augustis 80-aastaseks ning tema juubelinäitus Vaalas osutus üle ootuste menukaks ja hea meel on tõdeda, et näitus sai ka üheks tõukeks kunstnikule Konrad Mäe preemia määramisel.
Tänavu kevadel suri 87. eluaastal oma Karksi lähedases suurtalus Lembit Soots - mees, keda iseloomustati kui maalikunstnikku, põllumeest ja inseneri. Selle pika elutööga lõppes üks rahvusromantiline rännak, kui mõelda Lembi Sootsi sunnitud pagulusele Rootsis ja Kanadas, seal küpses eas eneseleidmisele kunstis ja seejärel kojunaasmisele, et taastada isatalu.
Neljapäevast, 25. novembrist on Vaalas tavakohaselt avatud Talvesalong, mis paneb punkti jooksva aasta näitusekalendrile. Talvesalong on galeriis juba mitmendat aastat edukalt toiminud näitusmüügi formaat. Millest edukus? Oleme püüdnud selleks puhuks koondada peamiselt uusi töid, mitte „tuulutada ladu“, ja seda on kunstisõbrad osanud hinnata. Seekordne Talvesalong pakub põnevat loomingut alates vanameistritest nagu Enno Hallek kuni noorte annete esmakordse tutvuseni (tänavune debütant on Eleriin Ello). Anna Litvinova-Merilo abiga koondasime ka valiku siin tegutsevalt nn vene kunstikogukonnalt (N. Kormašov, V. Vinogradov, A. Strahhov, V. Baciu jt).
Vaal galerii traditsiooniline sügisoksjon algab 12. novembril kl 9 ja lõpeb 18. novembril kl 21. Enampakkumisele tuleb 38 tööd, läbilõige eesti kunstiklassikast. Tänasest on tööd näha kodulehel ja alates 12. novembrist T-R 10-18 ja L 12-16 saab töödega tutvuda galeriis.
Oksjon toimub internetis. Meil on hea meel tõdeda, et kui Vaal selle uue vormiga eelmisel aastal alustas, siis kuuldus ka kõhklejaid, kuid tänaseks on praktika positiivselt kinnistunud ning meie initsiatiiv on julgustanud teisi järgima.
Reedel, 29. oktoobril toimus KUMUs suvise Lubjassaare kunstilaagri (arvult kaheksas) loominguline kokkuvõte ja parimate tööde valik. Hindamisest võtsid osa laagri juhendaja Alar Nurkse, EKA maali õppetooli dotsent Lauri Sillak, kel praegu samuti Köleri koopiate tegemine käsil, Kaido Ole – nüüdseks endine maali õppetooli professor, kes lõpetas veel ühe viimase endaga seotud hindamistest, ning Vaala tegevjuht Kaire Eerik. Arutelust võtsid osa ka enamik maalilaagris osalenud üliõpilastest.
Esmaspäeval, 1.novembril anti Lembit Sarapuule Kadrioru kunstimuuseumis üle Konrad Mäe medal ja preemia. Seda Eesti maalikunsti kõrgeimat auhinda, mida lisaks medalile väärtustab 50000 krooni, annab välja kunstnike liit, maalikunstnike liit ja kultuurkapital. Nagu võis žürii otsusest lugeda, tunnustati „Lembit Sarapuud maalinäituse eest Vaal galeriis 26.08-7.09.2010, kus aastakümneid tagasi maalitud isikupärasel mütoloogial põhinev maaliseeria sai täiendust äsja, 2010. aastal maalitud töödega.“
Vaala sügishooaja populaarseimaks näituseks osutus Laurentsiuse portreegalerii (1.10–19.10). Eha Komissarov peab Laurentsiuse fenomeniks seda, et kunstnik on tarbijaskonnaga ühel lainel: „Laurentsius müüb unistusi kriminogeenses vormis. Ta on mixinud reklaamformaadi unelma popkunsti koodide ja metafüüsilise maali salapäraga. Tema naturalistlikel maalidel kõnetavad inimesi suured vesised silmad ja pehmed huuled, mis kutsuvad end puudutama. Laurentsius pakub magusat tõetruudust, aga teeb seda elegantselt.”
PressiteadeAvamine neljapäeval, 21. oktoobril kell 17.00Näitus jääb avatuks 9. novembrini.Elis Saareväli (s 1980) on seni eelistanud esineda kellegagi koos – viimati ühes soomlanna Aneri Kärkkäineniga näitusel “Sad Sack” (2008) ning enne seda EKA-aegsete kursusekaaslaste Katrin Koskaru ja Alvar Reisneriga (2004, 2005, 2007). Näitus Vaal galeriis on Saareväli esimene isiknäitus Eestis. Valinud pealkirjaks tuntud poplaulust tuttavad sõnad, tegeleb Saareväli seekord üksilduse temaatikaga. Kunstnik ise kommenteerib oma valikut järgnevalt:
PressiteadeAvamine neljapäeval, 30. septembril kell 17.Näitus jääb avatuks 19. oktoobrini.Laurentsius (s 1969) on Eesti kunstimaastikul edukalt figureerinud juba pea viisteist aastat, kerkides alates 1990ndate keskpaigast esile nii erinevate tandemitega kui iseseisvalt. Tema trashi, grafiti, popi, campi ja kitši sugemetega tööd segavad kultuuriruumist tuttavaid kujundeid, kõrvutades püha ja madala, kõrg- ja popkultuuri. Tema loomingut on pärjatud tiitlitega “kitši simulatsioonid” ning “maalikunsti ajaloo kaverid”. Ise sõnab Laurentsius muiates, et on “akademismi look-alike, wannabe, vuffel”, sest ta maalib nagu fotorealist, mitte akademist.
Pressiteade
Avamine neljapäeval, 9. septembril kl 17 Vaal galeriis.Näitus jääb avatuks 28. septembrini.
Praegu Prantsusmaal elav Leida Mätas on sündinud Kihnu saarel. Teise maailmasõja keeriseis sattus ta ühes vanematega pagulasena Rootsi, Lundi. Sealt edasi viis elurada noore naise Prantsusmaale. Elanud Pariisis ja Bordeaux's, kus ta lõpetas ka kunstikooli, naudib Leida ühes prantslasest abikaasa Gilbert'iga juba viimased kümmekond aastat elu rahulikus Laffite'i külakeses Püreneede jalamil ning on pühendund maalimisele.
PressiteadeAvamine: neljapäeval, 26. augustil kell 17Näitus jääb avatuks 7. septembrini.Tänini terane ja allumatu Lembit Sarapuu sai oma kunsti väljaarendamiseks sotsiaalse tellimuse paradoksaalsel moel nõukogude võimult, mille kõikide ajajärkude valitsused jätkasid silmakirjalikult "parteilise tagasihoidlikkuse" traditsioone. Mehelikkus oli suunatud sellistesse abstraktsetesse kuvanditesse nagu stahhaanovlik füüsiline töö ja armees silmapaistev sõjard, kummaltki tüübilt oli mõistagi nende erootiline algupära eemaldatud.
Pressiteade24. augustist 5. septembrini on Plate tornis (Suurtüki ja Laboratooriumi tänavate nurgal) avatud Jaan Klõšeiko fotonäitus “Isevalitseja. Haiguste ravi”, mis on väike osa autori teemakohastest fotodest aastaist 1967-1991. Klõšeiko on ennekõike tuntud kui Eesti kultuuri kroonik, kuid selle näituse fookuses on sovetiaegne absurd. Näitus fikseerib põnevaid detaile tollase Leningradi ja Tallinna linnapildist, samuti Eesti NSV teistest nurkadest, sealhulgas väeosadest. Kehtis ju režiim, mis näiteks õdusat Hiiumaad nimetas militaarse üldistusega “Leningradi sõjaväeringkonna piirivalvevägede eelpostiks”.
Esmaspäeval, 9. augustil tegime tavapärase suvise väljasõidu Mohni saarele Viinistu külje all. Reisiseltskond oli seekord mehisem kui muidu – külalistena kutsusime kaasa kunstnik Kaido Ole ja oksjonikorraldaja Priit Heinsalu. Üle mere sõidutas meid väsimatu entusiast Jaan Manitski, kes külaliste rõõmuks jutustas mõne sõnaga saare lugu ning tutvustas vastselt renoveeritud hooneid.
PressiteadeNeljapäeval, 5. augustil kell 17 avab Kadri Alesmaa Vaal galeriis oma isikunäituse “DNA”. Kunstnikku on köitnud geneetika kui järjest suurema kaaluga teadusharu inimkonna arenguteel, teadusetegemise lipulaev sel sajandil.
Kui eelmise sajandi kõige olulisem saavutus geneetika vallas oli DNA molekulaarse struktuuri avastamine, siis tänseks on leitud võimalus analüüsida tervet genoomi korraga ning uusi teadmisi lisandub iga päev. Teadusuuringute progressiga käivad käsikäes eetilised küsimused ja kaasnevate ohtudega seotud hirmud.
Vaala suvepuhkus on lõppenud ning alustame uute näituste hooaega. Augustis-septembris on meil tulemas järgmised näitused: Kadri Alesmaa isikunäitus (avamine 5.08), Lembit Sarapuu juubelinäitus (26.08), Prantsusmaa ja Eesti päritolu kunstnik Leida Mätase loomingu esmaesitlus (9.09, praegu on näitus avatud kunstniku sünnisaarel Kihnus), Laurentsiuse isikunäitus (30.09).
Jätkame ka regulaarsete internetioksjonitega, jälgige infot kodulehel.
Vaal galerii korraldusel toimuv järjekorras juba kaheksas akadeemilise portreemaali laager Johann Köleri lapsepõlvekodus Lubjassaares on alanud. 5.-12. juulini kestva laagri juhendaja on ka tänavu Eesti Kunstimuuseumi restauraator Alar Nurkse. Eelmisel aastal katsetatud õppemeetodit – esmalt maalitakse KUMUs Köleri originaalide ees ning Lubjassaares tehakse tööd mälu järgi reproduktsioonidelt vajadusel detaile piiludes – rakendati sellgi korral. EKA maaliosakonna juhataja professor Kaido Ole hinnangul on taoline süsteem parem:
Et muuta kunstielu korraldamist majanduslikult hõlpsamaks alustas Rootsi emigreerunud eesti kunstnike kutseühing 1952. aastal toetajaliikmete värbamist. Tänutäheks liikmemaksu tasumise eest said toetajad väikese graafilise lehe. Just selleks otstarbeks on gravüürid loonud Arno Vihalemm, Herman Talvik ja Raoul Lind. Üks osa tõmmiseid jagati toona kunstitoetajatele, ülejäänud jõudsid hiljuti Eestisse kunstikoguja Robert Hermani kogusse.
Vaal korraldab juuli alguses 01.07-06.07 järjekordse kollektoroksjoni, mis väikevormina elavdab meeli kevadise ja sügisese põhioksjoni vahel. Kaasaegne internetipõhine formaat on end nüüdseks mitmekordselt tõestanud, võitnud paljude klientide poolehoiu ning leidnud sellega kindla koha Vaala oksjonikorralduses. See aga ei tähenda, et oleksime klassikalisest oksjoniõhtust loobunud – viimati pakkusime klassikalist vormi Tallinna Loomaaia toetuseks korraldatud skulptuurioksjonil juunikuus.
Pressiteade
Eilsel Tallinna Loomaaia toetuseks korraldatud heategevuslikul kunstioksjonil müüdi animalistlikke skulptuure kogusummas130 000 krooni. Põhiliselt köitis Eesti autorite looming, ent suurema osa töödest on teinud Rootsi, Soome, Venemaa jt maade kunstnikud. Et huvi oksjonil olnud tööde vastu püsib, otsustati müüki pikendada kuni 18. juunini. Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal: "Sõnum selle ainulaadse ekspositsiooni kohta on levinud viimastel päevadel lausa lainetena ja meil on mõistlik müügiaega pikendada. Siin on ju esindatud näiteks Henrik Vilhelm Voldmester Taanist, kelle tööd on kodumaal väga hinnatud, või Vitali Novikov, kes on Venemaa tuntumaid animaliste. Samuti on hea meel tõdeda, et see kampaania ergutas meie toetajaskonda ning Loomaaia Sõprade Seltsi kontole on juba laekunud ka väiksemaid toetussummasid loomasõpradelt.”
Pressiteade
8. juunil kell 17 avatakse Vaal galeriis Maalikunstnike Liidu näitus "National Gallery. Suvila ehitamise talgud".Tähelepanu on Eestis tegutseval grupeeringul, kes on kunagi loonud oma eesmärkide saavutamiseks ühingu, kuhu võivad kuuluda erinevast seisusest või usutunnistusest, erineva haridusliku või majandusliku kindlustatusega inimesed, ja kes ametlikult nimetavad end Maalikunstnikeks. Tegelikult ei uurita nähtust ülevalt alla ega võõra pilguga, vaid tegemist on nö. sisekaemusega, Maalikunstnike Liidu enese taaskajastamisega.
Vaal galerii korraldab 10. juunil koostöös Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsiga heategevusoksjoni, mille tulu läheb Tallinna Loomaaia toetamiseks. Enampakkumisele tuleb 39 animalistlikku pronksskulptuuri. Kõik taiesed on valminud Läänemeremaade animalistliku skulptuuri festivali raames, mida korraldatakse Tallinnas alates 1998. aastast.
Tallinna Loomaia direktor Mati Kaal: „Kõik tööd on modelleeritud siinsamas loomaaias külastajate silma all, nii et siin põimub rahvusvaheline taust ja Eesti-keskne sünnilugu. Igast kujust valati kolm eksemplari, üks läks kunstnikule, teine loomaaia kunstikogusse ja kolmas Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsile meie tegevuse toetamiseks – seda koopiat saamegi nüüd müüa.”
Möödunud nädalavahetusel käis Vaal Kihnus, et avada laupäeval üle-Eestilise muuseumiöö raames väliskihnlase Leida Mätase maalinäitus kohalikus muuseumis. Kuigi reedesed pidustused Kihnu Virve ja Jaani briljantpulmade puhul olid kestnud hommikuni, kogunes laupäeva õhtuks hiljuti kaasajastatud muuseumisse paarkümmend kihnlast ning mõned kaugemad külalised.
Avamise järel jätkus õhtu kihnukeelse folklooriga: muuseumiöö deviisi “öös on lugusid” all pajatati legendidest Kihnu ajaloos ning koguti uut pärimust kirevais körtides kohalikelt. Lugude vestmise vahele võeti folklooriansambli eestvedamisel üles laulujärg ning krapsakamad lõid ka tantsu.
Pressiteade
Avamine laupäeval, 15. mail kl 18 Kihnu muuseumisNäitus jääb avatuks suve lõpuni
Praegu Prantsusmaal elav Leida Mätas on sündinud Kihnus. Teise maailmasõja keeriseis sattus ta ühes vanematega pagulasena Rootsi, Lundi. Sealt edasi viis elurada noore naise Prantsusmaale. Elanud Pariisis ja Bordeaux's, kus ta lõpetas ka kunstikooli, naudib Leida ühes prantslasest abikaasa Gilbert'iga juba viimased kümmekond aastat elu rahulikus Laffite'i külakeses Püreneede jalamil ning on pühendund maalimisele.
Vaala igakevadise noore kunsti näituse kuraator Kiwa:
„Analüüsides eesti kunstimaailma regionaalpoliitilisest aspektist, märkasin, et Tartu kuvand kunstiväljal on võrdeline provintslikkusega. Kuigi tänapäeva globaalses kultuuripildis ja kaasaegse kunsti kontekstis pole kunstniku loomingul elukohaga midagi pistmist, et selline kriteerium on lühinägelik, andis see kavala idee koguda just Tartu pealt kokku uued loomingulised jõud. Seda enam, et Tartu kunstnikud eriti Tallinna näitusekorraldajate huviväljas ei ole, kuraatorid ja galeristid lihtsalt ei tunne neid.
